Projektist strawbAIRies
Projekt strawbAIRies sai alguse 2014. aastal Antwerpeni ülikooli Keskkonna- ja linnaökoloogia laboris, ning selle algatajaks oli professor Roeland Samson. Algselt kandis projekt nime AIRbezen (mis on flaamikeelne sõnamäng). Projekti eesmärk oli sama, mis nüüdki – seirata vabatahtlikele kodanikuteadlastele välja jagatud maasikataimede abil õhukvaliteeti, eriti liiklusest tingitud heitmete hulka. Projekt oli vabatahtlike jaoks lihtne ja selge, ning tänu sellele sai see väga edukaks (juba esimesel korral osales rohkem kui tuhat vabatahtlikku). Oluline oli ka see, et osalejad said uuringu käigus väga palju teada oma koduümbruse õhukvaliteedi kohta. Projektil oli suur mõju ka ühiskonnale ja kohalikele poliitikasuunajatele, kuna tõstis fookusesse linna õhukvaliteedi teema, mis määrab väga suurel määral linnaelanike elukvaliteeti.
Esimesele edukale projektile, mis viidi läbi Antwerpenis, järgnesid jätkuprojektid ka mujal Belgias, sealhulgas ka väiksemates asulates (AIRbezen Pepingen 2015), teistes linnades (AIRbezen BorgerRio 2015), aga ka näiteks spetsiifiliselt koolides (AIRbezen@school 2015). Seejärel levis projekt üle riigipiiride nii Hollandisse (AIRbezen Drimmelen NL 2016) kui Hispaaniasse (Vigilantes del Cierzo in Zaragossa 2016). Seni suurim uurimus viidi läbi terve provintsi ulatuses (AIRbezen Oost-Vlaanderen 2017), ning sellest võttis osa rohkem kui kümme tuhat vabatahtlikku kodanikuteadlast. Hetkel viiakse läbi ulatuslikku, spetsiaalselt koolidele keskendunud jätku-uuringut (AIRbezen@School 2019-2020).
Projekti BIOVEINS (BiodivERsA – Horizon2020) raames on kavas korrata seda sama läbimurdelist kodanikuteaduse uuringut, ent nii, et see hõlmab tervet Euroopat. Uuringu käigus seiratakse maasikataimede abil liiklusest tulenevaid muutusi linnakeskkonna õhukvaliteedis. Maasikataimed jagatakse välja vabatahtlikele osalejatele, kes peavad uuringu perioodi käigus nende eest hoolt kandma. Uue täiendusena uurime käesoleva projekti käigus ka tolmeldamise tõhustust linnakeskkonnas, sõltuvalt õhukvaliteedist ja rohealade hulgast ümbruskonnas. Seetõttu kasutame lisaks maasikale käesolevas projektis ka harilikku nõiahammast.